Toitu õigesti vastavalt oma kehatüübile

looduse tsüklid, mis toetavad füüsilist olemasolu
Tänapäeva arstiteadus tunneb tervet hulka meie keha selgeid rütme – süda lööb iga kolmveerand sekundi järel, kopsud laienevad sissehingamisel 10-14 korda minutis. Aga paljusid muutusi kehas ei osata seletada. Miks inimene kaalub kõige rohkem kell seitse õhtul, nagu teadus on kindlaks teinud? Miks meie käed on kõige soojemad hommikuti kella kahe paiku?

Ayurveda iidne õpetus väidab, et meis on põhitsüklid, mida juhib meie kvantkeha. Iga päev läbivad meid kaks muutuste lainet ja mõlemad neist toovad Kapha tsükli, siis Pitta ja lõpuks Vata tsükli. Need kolm faasi kestavad päevatõusust päikeseloojakuni ja siis korduvad jällegi päikeseloojakust päikesetõusuni. Tsüklite ligikaudsed ajad on järgmised:

ESIMENE TSÜKKEL: TEINE TSÜKKEL:

kell 6-10 Kapha kell 18-22 Kapha
kell 10-14 Pitta kell 22-2 Pitta
kell 14-18 Vata kell 2-6 Vata

Et loodusega kooskõlas elada, tuleb kõigepealt arvestada neid põhitsükleid, mis meie füüsilist olemasolu toetavad. Me oleme loodud sõitma looduse lainetel, mitte nende vastu võitlema. Tegelikult seilavadki meie kehad looduse lainetel, või vähemalt püüavad kõigiti seda teha, isegi kui meie harjumused sellele vastu töötavad.

Koidikul algab päev Kapha ajaga. Kerge on näha, miks varahommikut peetakse Kapha’ks – ärgates tunneb keha end aeglase, raske, lõdva ning rahulikuna ja need kõik on Kapha omadused. Füüsiliselt kõige aktiivsem aeg ja samuti söögiisu haripunkt on lõuna ajal – erimese Pitta keskel. Pitta vastutab ainevahetuse, energiajaotuse ja üldse kehatalituse efektiivsuse eest. See aitab mõista, miks näiteks vabrikus on tööviljakus kõige kõrgem lõuna paiku. See esimene tsükkel lõpeb Vata ajaga, mis algab kell 2 päeval. Vata juhib närvisüsteemi ja teadlased ongi avastanud, et inimesed sooritavad vaimseid katseid kõige edukamalt õhtupoolikuti. Kõige kiirema arvutamise aeg (kell 3 päeval) ja käteosavuse parim aeg (kell 4 päeval) langevad sellesse ajavahemikku.

Päeva teises tsüklis korduvad uuesti sama Kapha, Pitta ja Vata, aga neil on uus ilme. Õhtul oleme jälle lõdvestunud ja aeglased nagu varahommikulgi, kuid päikese loojak viib keha pikema puhkuse seisundisse. Nüüd kaldub Kapha inertsusesse. Ka Pitta söögiisu pole nii tugev, kui oli lõuna ajal. Pitta seedib õhtusööki, kui te magama lähete, ning energia läheb temperatuuri hoidmiseks ja kudede ülesehitamiseks, mis toimubki põhiliselt öösiti. Varahommikuste tundide Vata aeg väljendub närvisüsteemis, aga õhtupooliku kiire mõtlemise asemel olete nüüd aktiivses unenägudega unes (seda kutsutakse “kiirete silmaliigutuste” uneks) ja aju impulsid on sel ajal öö kõige elavamad. Nõnda saab päevaring täis.

Kui te õpite seilama neil Vata, Pitta ja Kapha suurtel lainetel, häälestab teie keha instinktiivselt oma alltsüklite keerulise masinavärgi selle järgi.

Kogu päevatsükli rütmi määravad ära neli pöördepunkti:

Kell 6-8 Kell 12-13 Kell 18-19 Kell 21:30 – 22:30
Ärkamine Lõunasöök Õhtusöök Magamaminek

Need ajad on tegevuse alustamiseks – hommik algab kella 6 ja 8 vahel, lõuna on keskpäeva ja kella ühe vahel ja nii edasi. Ajad on ligilähedased ja muutuvad seoses aastavahetustega. Ayurveda järgi kõige parem järgida päikest ja tõusta tund enne koitu kogu aasta läbi. Kui te ärkate Vata ajal, siis kasutate ära kogu Vata kerguse, reipuse ja värskuse. Need omadused sisenevad teie kehasse just enne päikesetõusu ja kestavad kogu päeva.

Kui te venitate tõusmisega liiga kaua ja jääte järgnevasse Kapha aega (kell 6-10 hommikul), ärkate uimasena, raskemini ja vähem värske tundega. Need omadused saadavad teid kogu päeva; kui te aastaid hilja tõusete, teenite need Kapha omadused oma dosha’desse (Vata, Pitta, Kapha – kolm ainevahetuse printsiipi, mis ühendavad vaimu ja keha) ja tunnete end krooniliselt unisena.

Teie ideaalne päevakava peaks koonduma just nende nelja loomuliku pöördepunkti ümber. Kui te tulete selle kõigega toime, siis märkate, et kogu teie tegevus muutub tervemaks, nauditavamaks ja tõhusamaks. Te võidate rohkem aega kui kaotate, ja see on väärtuslik aeg.

Lõuna- ja õhtusöök peaks sattuma õigesse aega päevatsüklis. Et Pitta aega täielikult ära kasutada, on kõige parem varakult lõunat süüa – kas keskpäeval või ennegi seda. Sel kellaajal lööb Pitta seedetuli lõkkele, sellepärast ongi soovituslik, et lõuna oleks kõige tugevam söögiaeg. Kell kuus algab Kapha aeg ja keha tahab rahuneda. Sel ajal ei ole mõistlik oma organismi lisada liigset kütust, sest Pitta’t, mis aitaks einet seedida, pole enne kui õhtul kell kümme, kui te juba magate. Suurim seedimisvõime on inimesel pärastlõunal, siis on ka piisavalt aega, et toitu täielikult ära seedida. Ayurveda rõhutab toidu täieliku seedimise vajadust, sest pooleldi seeditud toit tekitab ama’t (ebaõige seedimise tulemusena rakus ladestuv ebapuhtus).

Õhtusöök peaks olema kerge. Meeldiva üllatusena tunnete, et keha on rahulik ja kerge, kui öösel pole vaja seedida täisportsjone. Õhtul ei ole kasulik süüa kääritatud toitu nagu juust, hapukoor ja jogurt; liha on parem vältida, sest see on raskesti seeditav.

AASTAAEGADE ARVESSEVÕTMINE

Õpetus kvantkehast väidab, et keha ei ole inimese piir. Tema eksistents jätkub ka väljaspool, kogu looduses. Vata, Pitta ja Kapha on kõikjal meie ümber, nad seovad meie füsioloogia kogu muu maailmaga. Sellepärast toobki ilma muutumine kaasa muutusi kehas – te tunnete kontides vihma või olete laisk esimestel kevadpäevadel. Dosha’d jälgivad ilma – kuuma, külma, tuult, niiskust ja kõiki aastaaegadega kaasnevaid muutusi.

Kui hakkab puhuma külm kuiv tuul, vastav sellele Vata meie sisemuses, sest ka tema on külm, kuiv, liikuv. Ta tunneb, et miski talle sugulaslik on olukorra peremees. Iga dosha tunneb ära just sellise ilma, mis teda eriti hästi esile toob, kehtib printsiip “sarnased mõjutavad teineteist”.

Külm, kuiv, tuuline ilm akumuleerib Vata’t.
Kuum ilm akumuleerib Pitta’t, eriti siis, kui on ka niiske.
Külm märg ilm või lumi akumuleerib Kapha’t.

Sõna akumuleerima tähendab, et ümbritseva mõjul dosha lisandub; kui seda koguneb liiga palju, tekib tõsine tasakaalutus. Dodha võib avaldada mõju ka väljaspool “oma” aastaaega (näiteks külmetute suvel), selle põhjuseks on hilis- või “ülevooluefekt”: kuulub aega, enne kui dosha’t koguneb liiga palju, et ta kehatalitusi häirima hakkab. Esimesed sügisnädalad võivad tunduda täiesti mõnusad, kuni äkitselt tuleb peale põhjuseta ängistus või märkate, et liikmed valutavad.

See on põhimõtteliselt sama nagu hommikune kassiahastus – vea arvessevõtmiseks ja sümptomi vormis esiletoomiseks läheb kehal veidi aega. Vata liigub kõige kiiremini – ka Vata tasakaalutus ilmneb kõige kiiremini; järgneb Pitta – võib võtta umbes kuu aega, enne kui tekib silmanähtav häda. Kapha on viimane, tüüpiliselt on ta kogu talve kleepuv nagu siirup, aga kevadel “sulab” ja voolab (aprilli- ja maikuine nohu ja ninakinnisus näitavad, et Kapha eest oleks tulnud veebruarikuus rohkem hoolt kanda).

DOSHA’D JA NENDE AASTAAJAD

Dosha’del on peale päevarütmi ka oma aastarütm. Kui miski vahele ei sega, teeb keha automaatselt need muutused kaasa. Ayurveda jagab aasta tavalise nelja aastaaja asemel kolmeks.

Kapha aastaaeg langeb kevadele – märtsi keskpaigast juuni keskpaigani
Pitta aastaaeg langeb suvele ja varasügisele – juuni keskelt oktoobri keskpaigani.
Vata aastaaeg ühendab hilissügist ja talve – oktoobri keskpaigast märtsi keskpaigani.

Täiuslik aastatsükkel viib meid läbi Kapha, Pitta ja Vata, samas järjekorras nagu päevatsüklis. Kalendri aastaaegadest läheb kaduma sügis, sest ta jaguneb kahe dosha vahel. Sügist loetakse Pitta’ks, kuni valitseb soe ilm, ja Vata’ks alates sellest, kui ilm muutub külmaks, kuivaks ja tuuliseks. Inimesed, kelles Vata on ülekaalus, jalutavad kargel oktoobripäeval väljas ja tunnevad, et ilm on erakordselt nende loomule vastav, ehk liigagi. Sügisest erksust ja reipust eraldab väsimusest ja masendusest, mida osa inimesi sel aastaajal tunneb, ainult üks samm. Näib, et Vata tuul puhub neis sisemise sädeme lõkkele ja siis kustutab. Seepärast tuleb hoolikalt hoida tasakaalu kogu aasta vältel, eriti kui kehatüüp jõuab tundlikku perioodi.

Millal dosha’dele miski mõju avaldab, seda ei ütle mitte kalender, vaid loodus ise. Niiske, külm, pilves päev suurendab Kapha’t, olgu parajasti sügis, talv või kevad. Dosha’d jälgivad ilma väga teraselt.

Inimesel tuleb kõige valvsam olla sel aastaajal, mis langeb kokku tema kehatüübiga: Pitta’del suvel, Vata’del talvel, Kapha’del kevadel. Samuti muutub Vata dosha tundlikuks iga aastaaja lõpus, niisiis on hea hoolitseda Vata eest kevade saabumisel, suve algul ja nii edasi, sest just neil aegadel tabavad meid enamasti sesoonsed külmetused ning gripp.

Kui toitumise vastavusseviimine ilmaga muutub inimese kinnisideeks, läheb elu liiga keeruliseks. Ayurveda sesoonne kava peaks lihtsalt aitama keha loomulikel instinktidel esile tõusta.

Allikas: Blogspot Kogujamees