Hiina meditsiin

Klassikaline hiina meditsiin on tihedalt seotud Vana-Hiina filosoofiaga. Õpetus kahest Baguakomplementaarsest polaarsusest yin ja yang, viiest muutuvast riigist wuxing, universumi täitvast elustavast energiast-hingusest qi, lisaks universumimudel bagua ning õpetus universumi loomulikust kulgemisest dao’st – see on miinimum, mida on vaja tunda hiina erinevate tervisekunstide mõistmiseks.

Hiina meditsiinis on ajalooliselt alati rõhutatud tervise säilitamise vajalikkust. Tavaline arst ravis patsienti siis, kui see haigestus. Kõrgemat liiki arst suutis haigusi diagnoosida ja ravida enne, kui need keha tasemel avalduda võisid.
Oli ka ülim arst, kes aga ei tegelenud ühegi patsiendiga ega andnud kellelegi ühtegi ravimit.
Hiina meditsiinSellisteks olid suurkujud, õpetajad, kes andsid oma õpilastele edasi “tarkusepärli” – oskuse elada Loodusega kooskõlas. Hiinapäraselt väljendudes tähendas see Taeva ja Maa kulgemise ehk dao järgimist.

Õpetus dao’st on kirja pandud Laozi poolt “Väe kulgemise raamatus” Daodejing. Hiljem on daoistlikku õpetust edasi arendanud Zhuangzi.
Taoistide otsingud “nooruse eliksiiri” leidmiseks soodustasid uute ravimite kasutuselevõttu ja kehakultuuri arengut Hiinas. Mitmed väljapaistvad arstid nagu Ge Hong ja Tao Hongjing olid samal ajal tuntud taoistlike meistritena.

Viimasele ajal suhtub lääne arstiteadus avatumalt alternatiivsetesse ravivõimalustesse ning tunnistab hiina meditsiini olukordades, kus lääne arstiteadus aidata ei suuda, aga hiina meditsiinist on abi.

Tervise hädade nimekiri mille korral võib hiina meditsiinist abi olla on pikk, siin kohal tooks ära ainult mõningad nendest: allergia, liigesepõletik, seljavalu, seedevaevused, peavalu, palavik, kõrvavalu, kõrge vererõhk, menstruatsioonihäired, külmetushaigused, köha, impotentsus jne.