Elu võimalikusest koopas, selline küsimus võib igal ühel tekkida, kes pole koopas elamist  ise proovinud. Hea asi selle juures on see, et ei pea kohe korraga koopasse elama minema, saab lühemate perioodidega harjutada. Koobastest puudu siin Kanaari saartel ei tule, aga tuleb just see õige saar ja õige koobas üles leida.

Eks minagi aastaid tagasi nii alustasin, see koobas kus mul oli au esimene öö veeta, asus La Palmal.

Koobas asus ühe finca (talukoht) krundil ja kuna olin seal külaskäigul, siis peremees pakkus välja variandi, et võin öösel koopas magada. Nii saigi siis ennast koopasse magama sätitud.

Koobas ise oli lihtne, üks suur avavus kalju sees, kuhu siis oli euroalustest meisterdatud voodi, mida katis madrats- koopa kohta pole paha. Nagu ka pildilt näha, on koobas eest pooleldi avatud ja algul mõtlesin, et öösel hakkab külm.

Külm ei hakkanud öösel isegi hakkas palav, nii et lükkasin magamiskotigi pealt ja magasin linaga. Hommikul ärkasin värske ja puhanuna. Siis saingi aru, et koopa mikrokliima on äärmisel sõbralik, kui väljas on palav on koopas hea jahe ja kui väljas läheb jahedaks, siis seinad õhkavad sooja välja hommikuni.

Postitus “Elu võimalikusest koopas” kajastab koopaeluga seotud uudiseld, pilte ja viiteid videodele.

Loodan ajapiku siia lisada huvitavat materjale koopaelu ja teiste huvitavate koobaste kohta kus mul on olnud au viibida või ööbida.