Yoga

On tõsiasi, et Jooga järjest kasvav omaksvõtmine on tänapäeval jälgitav läbi seda praktiseerivate inimeste arvukuse kasvu kogu maailmas. Väljaspool Jooga kodumaad – Indiat – on ligi sada miljonit inimest, kellele mõni joogaliik on igapäevase elu osaks. sadhud

Selle on võimalikuks teinud jooga õpetuste avatus ja universaalsus, mis teeb Jooga ligitõmbavaks ning tulemuslikuks väga erinevatele inimestele. Selles on midagi igaühele. Joogapraktika alustamiseks pole mingeid eeltingimusi. Inimene võib olla painduv või jäik, paks või peenike, vana või noor, mõne usundi järgija või mitte, Jooga ei keela kellelgi harjutamast. Tegelikult, kui individuaalsed eripärad on teada, saab valida parimad Jooga “tööriistad”, mis meie vajadusi rahuldavad .

Joogaõpetus on väga selgelt esitatud Joogasuutrates. Muistse targa Patanjali poolt koostatud meistriteos on esimene täielik ja süsteemne joogaalane uurimus. Loodud umbes 2000 aastat tagasi, peetakse seda teost tänapäevalgi kõrgeimaks joogaalaseks autoriteediks. Seda isegi sel määral, et mitmed hästituntud joogid on kuulutanud, et see, mida pole Joogasuutrates mainitud, pole üldse jooga või on see täiesti ebaoluline..

Muistsetest aegadest kuni tänapäevani on Jooga läbinud loomuliku arenguprotsessi. Paljud joogameistrid on läbi aegade proovinud õpetust interpreteerida ja teha seda rohkem oma ajale vastavaks. Läbi nende püüdluste on sündinud palju erinevaid koolkondi kuid mitte kõik neist pole püsima jäänud.
Tänapäeval on kujunenud olukord kus uusi “stiile” tekib nagu seeni peale vihma. Tänapäeva õpetajad kasutavad omaenese arusaamist maailmast et omaenese õpetusmetoodikat välja mõelda.

Samal ajal kui sellel protsessil on omad voorused, kasvab suundumus neid tehnikaid standardiseerida ja kaubamärgistada, pannes neile erinevaid nimesid. Need on siis “stiilid” ja kui ma soovin sellisega liituda siis pean end mahutama sama režiimi sisse kui kõik teisedki. Kui ma omandan kõik tehnikad, võin ma saada selle kindla stiili sertifitseeritud õpetajaks. Ja siin pean ma kohanema selle “stiili” õpetamismeetoditega.

Kahjuks ei sobi see kõik kokku Jooga vaimuga, mis on loodud olema sobilik distsipliin kõigile – arvestades nende vajadusi ja võimeid. See pole nii, et “mina pean kohanema joogaga, vaid pigem peab joogapraktika olema rätsepatööna just minu jaoks koostatud”. Täna olen ma noor ja tugev, tulevikus vana ja nõrk. Kas ma saan siis teha samu harjutusi, mida ma tegin noorena?
Sellega on samuti, nagu meie argieluga: kas ma kannan täna samu riideid mis lapsena? Ei. Ma olen kasvanud ja muutunud on ka minu mõõtmed. Seetõttu pean ma riideid vahetama. Samuti on elus jõude mis sunnivad meid muutma oma joogapraktikat. Me peame valima sobivaimad tööriistad mida Jooga pakub ja kohandama need käesoleva olukorraga. Seetõttu on joogapraktika tulemusrikkaim kui igapäevane harjutuskava on koostatud individuaalselt, vastavalt isiku hetkeseisundile, võimetele ja eesmärgile kuhu läbi harjutuste soovitakse jõuda.

27.oktoober 2009

TKV Desikachar (raamatust Viniyoga of Yoga)
Allikas: Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia

Kuula ka saateid joogast:
Joogast (Huvitaja)
Jooga (Traditsiooni tarkus)
Joogadest (Traditsooni tarkus)
Algteadmised joogast (Ööülikool)