Sel korral matkasime Gigantese kaljudel väikese ja toreda seltskonnaga. Kui paljud turistid Teno piirkonnas suunduvad Masca orgu ja selle ookeanini viivale matkarajale, siis meie eesmärgiks oli seekord Agujero.

Matka alustasime keskpäeval. Ilm oli ideaalne – kergelt pilvine, parajalt päikest ja veidi tuult. Esimese peatuse tegime 900m kõrgusel, ühes mahajäetud talukohas (finca), mis pakkus imelisi vaateid. Seal puhkasime, nautisime loodust ja kogusime jõudu. Sealt edasi suundusime juba mäeaheliku põhjanõlva mööda, ühe Teno pargi kultusliku kaljuavavuse juurde, mida kohalikud kutsuvad Agujero-ks.

Rada pakkus kauneid vaateid Gigantese nõlvadele ja Teno orgudele, aga muutus peagi mõnele meist raskemaks, kui oli oodatud. Oli lõike, kus tuli sõna otseses mõttes ronida, ning laskumised olid keerulised lahtise kruusa ja kõrgete astangute tõttu.

Hoolimata raskustest olid kõik osalejad väga tublid ja jõudsime lõpuks Agujero juurde. Vaated läänerannikule ja Los Gigantesele olid tõesti võimsad – kogu ronimine ja pingutus tasusid end kuhjaga ära. Pärast umbes pooletunnist puhkust alustasime tagasiteed. Algul tuli taas tõusta, seejärel laskuda kuni raja hargnemiskohani. Kuna põhjanõlva rada osutus veidi keeruliseks, otsustasime naasta teist teed pidi, mis lisas matkale mõned lisakilomeetrid. Uueks lõpp-punktiks valisime Los Gigantese.

Paari tunniga jõudsime ilusti ja õnnelikult alla. Muidugi olid kõik väsinud ja näljased, nii seadsimegi oma sammud esimesse teel asuvasse restorani.
Kui kelner tellimust võtma tulli, hakkas kõigil silm särama ja eluvaim tuli sisse tagasi. Ei möödunud kaua, kui ka juba nalja visati, a’la: “järgmine kord lähme Loro Parki :-D”

Kokkuvõteks võib öelda, et rada ei ole lihtne ja ilmselt päris kõigile ei sobi. Kokku tuli umbes 14 km millest pool oli raskema astme matkarada. Tõusumeetreid tuli 750 kanti.
Kindlasti eeldab antud rada head füüsilist vormi, julgust minna läbi keerulistest kohtadest ja liikuda kohati mööda kaljuserva kulgevat kitsast rada pidi.

Korralikud matka jalanõud on sellisel rajal kohustuslikud, sest tavalised spordijalatsid ei ole piisava tallamustriga, tagamaks mitte libastumist. Kuna osa rada on korralikult märgistamata, siis võib õigest rajaotsast mööda panna ning teha mõtetuid edasi-tagasi ekslemisi, Agujero juurde jõudmata.

Oluline on piisav riietus, mis tagab mõnusa sooja olemise ka tuulistel ja põhjapoolsetel nõlvadel. Samas võib lõuna poolsetel nõlvadel olla nii soe, et piisab ainult T-särgist. Ärge unustage ka seda, et ilm on mägedes kiirelt muutuv. Kindlasti võtke kaasa piisavalt vett. Olen sellest ka enne kirjutanud, aga arvan et kordamine ei tee paha.

Tänud kõigile osalejatele, väga tublid olite! Kohtumisteni matkarajal!

Loe lisaks matkamisest Tenerifel