Boldo tee – natuke Tšiili hõngu siinpool Atlandit

Täna oli juba esimene kargem hommik siin üleval mägedes. Nüüdseks on päike küll juba nii kõrgel, et õhk on mõnusalt soojaks läinud. Olen roninud üles terassile ja naudin mägede vaateid, see on vaatepilt millest ei väsi. Aga kui te arvate et need Andid on ja et käes on mul kohvitass, siis te eksite. See kord on see hoopis mõnusalt aurav

» Loe lähemalt

Tervis ja energia Taoistlike praktikate kaudu

Tervis ja energia Taoistlike praktikate kaudu

Tervis ja energia taoistlike praktikate kaudu ehk kuidas kasutada oma seksuaalenergiat Seksuaalenergia on sinu elujõu sügavaim allikas — probleemiks saab see vaid siis, kui seda kulutada üksnes rahulduse otsimisele, mis pikapeale kurnab keha ja meelt. Taoistlikud harjutused õpetavad, kuidas seda energiat teadlikult hoida ja sihipäraselt suunata tervise, tasakaalu ja sisemise selguse heaks. Väikesed teadlikud sammud, hingamine ja tähelepanu aitavad muuta

» Loe lähemalt

Eesmärgiks oli seekord Agujero

eesmärgiks oli seekord Agujero

Sel korral matkasime Gigantese kaljudel väikese ja toreda seltskonnaga. Kui paljud turistid Teno piirkonnas suunduvad Masca orgu ja selle ookeanini viivale matkarajale, siis meie eesmärgiks oli seekord Agujero. Matka alustasime keskpäeval. Ilm oli ideaalne – kergelt pilvine, parajalt päikest ja veidi tuult. Esimese peatuse tegime 900m kõrgusel, ühes mahajäetud talukohas (finca), mis pakkus imelisi vaateid. Seal puhkasime, nautisime loodust ja

» Loe lähemalt

Missugune matk sulle meeldib?

Missugune matk sulle meeldib

  Missugune matk sulle meeldib? Seda küsitakse minult viimasel ajal päris tihti. Vahest küsitakse ka milliseid matku sa teed. Üheselt on neile küsimustele raske vastata, aga eks ma proovin siis kuidagi seletada. Mulle isiklikult meeldivad lühemad, väiksema seltskonnaga, vahest ka keerulisemad, aga kindlasti meeliköitvate vaadetega matkad. Veel meeldib kui ei pea kuhugi kiirustama, saab nautida vaateid, rahulikult pildistada, uurida taimi

» Loe lähemalt

Elu võimalikkusest koopas

Elu võimalikusest koopas

Elu võimalikkusest koopas, selline küsimus võib igal ühel tekkida, kes pole koopas elamist  ise proovinud. Hea asi selle juures on see, et ei pea kohe korraga koopasse elama minema, saab lühemate perioodidega harjutada. Koobastest puudu siin Kanaari saartel ei tule, aga tuleb just see õige saar ja õige koobas üles leida. Eks minagi aastaid tagasi nii alustasin, see koobas kus

» Loe lähemalt

Argemone mexicana

Argemone Mexicana

Argemone Mexicana, tuntud ka kui Mehhiko unimagun, kollane ohakas. Tal on tugev ja  püstine vars, millel on dekoratiivne kollane õis. Taime varrele teravad okkad, väga sarnane ohakaga, selle pärast kutsutakse ka ilmselt kollaseks ohakaks. Ta kasvab troopilises, kuivas ja päikselises kliimas. Argemone Mexicana kasvab jäätmemaadel ja on mitmeaastane taim, mis võib kasvada umbes 1 meetri kõrguseks. Õied on kollased. Vili

» Loe lähemalt

Artemisia absinthium ehk koirohi

Artemisia absinthium ehk koirohi

Artemisia absinthium ehk koirohi on eristatav teistest puju perekonna isenditest tema hõbehallide lehede ja varte poolest. Taimel on mõrkjas-kirbe lõhn. Eriti tugev on lõhn mistahes taime osa sõrme vahel muljudes. Tenerifel olen taime korjanud läänerannikul, nii uhteorgude (barrancode) põhjas, kui lubja- ja liivakivistelt seljandikel. Artemisia absinthium ehk koirohi on mitmeaastane taim, mis võib kasvada veidi üle meetri kõrguseks. Õied on

» Loe lähemalt

Thymus Piperella

thymus piperella

Pebrella on pärit tüümiani perekonnast. Selle taime teaduslik nimi on Thymus Piperella. See on sama tüümian kui klassikaline tüümian (Thymus vulgaris), kuid Vahemere ja Kanaari saarte piirkondades endeemiline. Seda leidub peamiselt mägi-, kivi- ja lubjakivipiirkondades. Nagu tavaline tüümian, võib see ka kasvada umbes 30cm pikkuseks puitunud varrega taimeks. See on metsik taim, mis talub suhteliselt hästi põudasid, kui põud aga

» Loe lähemalt

Fagonia cretica

Fagonia cretica

Fagonia cretica kuulub looduslike õistaimede Fagonia perekonda. Taim väga laia levialaga ja kasvab põhiliselt kuivas kõrbelises kliimavöötmes Euroopas Vahemere maades ning Afrikast Aasani ja ka Ameerikas. Kanaari saartel esineb seda taime kagu- ja lõunapoolsetel aladel, liiva- ja lubjakivistel mäeseljandikel. Varred on okkalised ja tihti kasvab ta teiste põõsastike varjus. Taim tõmbab endale tähelepanu lillakas-siniste õitega, mis lõhnavad imehästi. Olen näinud

» Loe lähemalt

Kahjulik kolesterool- müüt või pettus

Kahjulik kolesterool- müüt või pettus

Peale ühe hea tuttavaga kolesterooli teema üle diskuteerimist, mõtlesin et vaatan üle mida huvitavat on vahepeal maailmas selles valdkonnas uut avastatud. Avastasin ühe huvitava ja silmiavava artikli meie oma meediast. Siin avaldasin ta pealkirja all “Kahjulik kolesterool- müüt või pettus” Artikkel on kirjutatud neurokirurg Andres Ellamaa poolt ja ei ole just kõige uuem. Kuna jutt on eesti keelne ja toob

» Loe lähemalt
1 2 3 4