改善
Kaizen – Jaapani tarkus väikestest sammudest ehk pidev muutus paremuse poole

On üsna huvitav, kuidas inimesed tahavad oma elu muuta.

Peaaegu alati alustatakse suurelt.

Esmaspäevast uus elu. Rohkem trenni. Vähem telefoni. Tervislikum toit. Rohkem korda. Rohkem distsipliini. Rohkem keskendumist.

Ja mõneks päevaks tekibki tunne, et nüüd läheb kõik paremaks.

Siis aga tuleb päris elu.

Väsimus. Kiire päev. Halb uni. Motivatsiooni pole. Ning üsna kiiresti hakkab aju sellele kõigele vastu töötama.

Mida suurem muutus, seda rohkem tekib sisemist vastupanu.

Just siin muutus Kaizen minu jaoks väga huvitavaks.

Kaizen (改善) on Jaapani põhimõte, mis tähendab pidevat väikest arengut. Mitte suurt hüpet või järsku eneseületust, vaid rahulikku liikumist paremuse poole.

See kõlab pealtnäha väga lihtsalt, kuid tegelikult peitub selles päris sügav tarkus.

Sageli ei väsi inimesed mitte muutumisest, vaid liiga suurest survest, mida nad endale panevad.

Kui inimene ütleb endale:

„Ma pean täielikult muutuma“

siis aju tajub seda ohuna.

Kui aga eesmärk on:

• teha üks kätekõverdus;
• lugeda üks lehekülg;
• minna viieks minutiks jalutama;
• korrastada üks riiul;

siis ei tundu see enam raske.

Ja just siin peitubki Kaizeni jõud.

Väikesed sammud ei tundu vastumeelsed.

Need hiilivad mööda sellest sisemisest kaitsest, mis tavaliselt aktiveerub siis, kui hakkame mõtlema suurtele muutustele.

Mulle meeldib Kaizeni juures eriti see, et see ei sunni inimest võitlema iseendaga.

See ei põhine süütundel, karistamisel või pideval enese survestamisel.

Pigem õpetab see looma väikest liikumist.

Ja kui liikumine on juba olemas, hakkab elu tasapisi ise kaasa tulema.

Huvitaval kombel olen hiljem märganud, et olen Kaizeni põhimõtet tegelikult kasutanud juba aastaid täiesti alateadlikult.

Eriti perioodidel, kus elu on olnud kiire või vaimselt kurnav.

Kui energiat ei ole palju, siis ei tööta suured lubadused kuigi hästi. Kuid üks väike samm töötab peaaegu alati.

Vahel piisabki sellest, et:

• minna korraks õue;
• teha mõned venitused;
• juua rahulikult tass teed;
• panna telefon käest viieks minutiks;
• hingata korraks teadlikult.

Need tunduvad väiksed asjad.

Aga just väiksed asjad hakkavad lõpuks kujundama meie sisemist seisundit.

Kaizen õpetab midagi väga olulist:

suured muutused sünnivad sageli märkamatult.

Mitte läbi ühe suure pöörde, vaid läbi väikeste korduste.

Nagu vesi, mis tilkhaaval kujundab kivi.

Tänapäeva maailm armastab kiireid tulemusi.

Kõik peab olema kohe:

• kiire areng;
• kiire edu;
• kiire muutus;
• kiire motivatsioon.

Aga inimese närvisüsteem ei tööta tegelikult niimoodi.

Püsivad muutused vajavad enamasti rahulikku järjepidevust.

Ja võib-olla just sellepärast tundubki Kaizen mulle nii inimlik.

Ta ei nõua täiuslikkust.

Ta lihtsalt ütleb:

„Tee täna üks väike samm.“

Väike Kaizeni harjutus tänaseks

Mõtle korraks:

Milline on üks väike asi, mida saaksid juba täna teha, et sinu enesetunne oleks kasvõi natuke parem?

Mitte homme.

Mitte esmaspäeval.

Täna.

See võib olla midagi väga lihtsat.

Ja võib-olla just sellest väikesest sammust hakkabki midagi tasapisi muutuma.

---

Järgmises loos vaatame lähemalt Ikigai’d — Jaapani mõtteviisi, mis räägib sisemisest põhjusest ja sellest, miks ainult distsipliinist ei piisa, kui puudub tähendus.

Loe ka teisi artikleid sellest teemast.